Dr. Lauri Kõrgvee kireks on töö raskete traumahaigetega 29.09

Küsimustele vastab Medita kliiniku anesteesiaüksuse juhataja dr. Lauri Kõrgvee, kelle suureks kireks on töö raskete traumahaigetega ning Eesti Vabariigi teenimine ohvitserina.

Olete lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Kuidas jõudsite anesteesiavaldkonna juurde?
Anesteesiavaldkonna vastu on mul huvi olnud varasest lapsepõlvest peale. Minu isa Ago Kõrgvee on erialalt anestesioloog ja intensiivraviarst nagu minagi.  Olen meditsiinis olnud sees lapsest saati ja anestesioloogiks saamine on olnud minu kindel valik.

Mis teid võlub anestesioloogiks olemise juures?
Anestesioloogia kui eriala nõuab kõige laiemaid ja kaasaegsemaid teadmisi tänapäeva meditsiinist ja kiiret otsustusvõimet.
Minu erialal töötades puutun kokku igapäevaselt plaaniliste ja erakorraliste operatsioonidega – just see pakub mulle vaheldust. Päevad on erinevad ja pingelised.
Anestesioloogiavaldkonnas ja kõikides teistes meditsiinivaldkondades toimuvad kiired arengud ja teemaga kursisolemiseks tuleb regulaarselt lugeda erialakirjandust, käia konverentsidel ja töötada väljaspool Eestit.
Lisaks igapäevasele tööle toimetan Tartu Ülikoolis ka arst-õppejõuna, õpetades anestesioloogia eriala residente ning Tartu Kõrgemas Sõjakoolis jagan arstiteaduskonna tudengitele teadmisi sõja- ja katastroofimeditsiinist. Õpetamine hoiab ka enda teadmised värsked!

Millega täpsemalt tegeleb anestesioloog?
Anestesioloogia on interdistsiplinaarne eriala, mis tegeleb kirurgiliste operatsioonide, invasiivsete diagnostiliste ja raviprotseduuride ning sünnitusabi valutustamisega.
Anestesioloogi ehk narkoosiarsti ülesanne on valida anesteesia meetod ja ravimite doosid. Koos narkoosiõega (anestesist) on nad haige vahetus läheduses kogu anesteesia aja, hoides samal ajal tasakaalus organismi elutähtsad funktsioonid nagu näiteks hingamine, vereringe, termoregulatsioon, vedeliku- ja elektrolüütide bilanss.

Kõik operatsioonid ei pruugi kulgeda edukalt. Milliseid üldlevinuimaid patsiendipoolseid põhjuseid võib välja tuua mitteedukate operatsioonide puhul?
Üldiselt operatsioonid kulgevad edukalt ja kõik patsiendipoolsed riskid proovitakse enne operatsioone minimaliseerida ning erinevad haiguste ägenemised kontrolli alla saada.
Plaaniline operatiivne kirurgia peab olema maksimaalselt ohutu. Sellepärast nõustatakse patsienti enne operatsiooni, võetakse täiendavaid analüüse ja tehakse EKG – kõik selleks, et tagada patsiendi ohutus ja turvalisus operatsioonilaual.
Erakorraliste operatsioonidega on teine lugu– haige satub operatsioonituppa kriitilises seisundis, haige seisundi hindamine peab paralleelselt käima koos raviga. See kõik nõuab suuri ressursse ja operatsioonitoa meeskonnalt kõrget valmisolekut.

Olete käinud mitmeid kordi kaitseväe missioonidel Afganistanis, aitamas vigastatud sõjaväelasi. Kas elu sõjaväehaiglas ning tavahaiglas saab üldse omavahel võrrelda? Mis on Teid sundinud liituma kaitsejõududega ning osalema sõjaväelistel missioonidel?
Afganistanis olen käinud kolm korda - aastatel 2011, 2012 ja 2014.
Minu suur kirg on töö raskete traumahaigetega. Camp Bastioni välihaigla oli minu välismissioonide perioodil maailma kõige intensiivsem traumahaigla. Sinna sattusin koostöös Eesti Kaitseväega.
Olen Eesti ohvitser ja pean auasjaks osalemist nendel missioonidel, milles löövad kaasa Eesti kaitseväelased.
Kaitsejõududega olen liitunud vabatahtlikult ja põhiliseks ajendiks on isamaaarmastus.

Olete aktiivselt tegev kaitsejõududes, töötate mitmes kohas Eestis ja välismaal ning Teie perre sündis just kolmas laps. Kust ammutate jõudu ja energiat?
09.09.2015 sündis meie perre kolmas poeg. Olen uhke isa ja oma energia saan just oma poistelt.
Olen nende suurim fänn. Elan kaasa nende tegemistele koolis, spordiväljakul ja kodus.
Meie ühine kirg poistega on sport ja kalastamine.

Olete tegelenud tipptasemel judoga. Kas pere ja töö kõrvalt jääb aega ka selle alaga tegelemiseks?
Judoga hakkasin tegelema juba viie-aastaselt ja aktiivse tippspordi lõpetasin ülikooli neljandal kursusel.
Nimetatud perioodi mahub üle 30 medali Eesti meistrivõistlustelt, paljudelt rahvusvahelistelt turniiridelt ja osalemistest Euroopa Meistrivõistlustel ning noorte olümpiamängudel.
Minu viimane Eesti meistritiitel judos pärineb 2004. aastast.
Hetkel kahjuks judoga aktiivselt tegeleda ei jõua – tööd ja tegemisi on liiga palju.
Samas heietan mõtet vana armastus taas lõkkele puhuda, et osaleda 2016. aastal toimuvatel veteranide maailmameistrivõistlustel.